Üks ja ainus Marynel

 ,,Lõpuks lausa nõutus jääb, on liiga tugev eilne päev ja mõelda homse peale ma ei saa.” Neid sõnu laulis kordumatu ja ainus Marju Kuut alias Marynel. Ta oli ekstravagantne natuur, kelle sarnast pole siiani sündinud. Marju Kuut paistis silma mitte ainult oma muusika, vaid ka enda oleku ja isiksuse tõttu. Eestit oli õnnistatud värske ja särava lauljannaga, kes oli teistest tolleaegsetest eesti estraadi- ja poplauljatest peajagu üle. Marju Kuudis oli midagi teistmoodi, mingi salapära, mis mind kõnetab ja aeg-ajalt tema juurde tagasi toob. Tema looming ja hääl on mind endasse haaranud ega taha mind enam lahti lasta. Ja just nii mul ongi hea.

Marju Kuut või Maryn E. Coote? Maryn E. Coote! ,,Marju on Länik,” väitis Marynel ise. Eestis pole ilmselt ühtki inimest, kes ei teaks Marju Kuudi esitatud laulu ,,Raagus sõnad”, mille kirjutas Rein Rannap, aga kui paljudele ütlevad midagi need read: ,,Coming behind my back doesn’t hide the fact… you’re giving me a heart attack! Go easy, give your love to me! Walking around, can’t you see? I understand that you gotta be a man, but playing around is not a way, now get a straight boy - love is not a toy!”. Neid sõnu laulis Marju Kuut 90ndatel, kui ta oli suundunud USA-sse ja temast oli saanud Maryn. Just siis avastas ta USA-s ameerikapärase alternatiivmuusika ehk soul’i, mis eestlaste seas ei olnud veel nii tuntud kui nüüd. Täpsemalt vallutas tema hinge house ja electro funk. Marynel musitseeris poja Ukuga stiilselt ja avastas, et just sellises muusikas võib ta end uuel viisil leida. Marynelil ja Ukul oli Ameerikas LA-s isegi oma fanclub, kellel oli samuti sellise underground-muusika vastu tuline kirg. Eestlastele jäi Maryneli südamemuusika võõraks, nad janunesid endiselt igihalja Marju Kuudi džäss- ja pophittide järele. Või oli mõnel jätkuvalt okas kurgus, et Marju Kuut 1980. aastal Eestist lahkus ja riiki ,,reetis”? Aga üks on kindel – NSV oli täielik paigalseis ja jäi Maryn E. Coote’ile kitsaks. 

,,Kiiktoolil ma end kiigutan ja laulan. Kiiktoolil mõtlen asjadele, mis teen! Mõttes paigutan kõik nad oma kohtadele!” ,,Kiiktoolis” on Maryneli enda inglise keelest eesti keelde tõlgitud laul. Originaalis oli refrään ,,Keep falling”, millest sai ,,Kiiktoolis”. See laul iseloomustab ja meenutab tõeliselt 70ndate Marju Kuuti, kes keset kõrget rohtu ja metsa punase rüiuvaibaga kiiktoolil erksates rõivastes kiigub ja möllab. Ilmselt on see pilt nii mõnegi eestlase mällu sööbinud. See oli viimane retrolik kaader Marju Kuudist. Varsti pärast seda suundus ta Rootsi ja seejärel Ameerikasse, kus ta imago täielikult muutus. Ainukeseks erandiks jäi filmist ,,Varastati Vana Toomas” tuntuks saanud pala ,,Kui tahad olla hea”. ,,Kui tahad olla hea, ma palun sind! Ära mind võõraks pea.” 25-aastane Marju Kuut kõnnib kahvaturoosas kleidis ebalevalt ringi, nägu kelmikas ja pilk õhkõrnalt muigav, barokiaegne valge parukas peas. Tagantjärele tembeldas Marju Kuut selle laulu magedaks.

Kui mõelda, miks Marju Kuut 1980. aastal Rootsi läks, ei saa seda kindlasti nimetada põgenemiseks või riigi reetmiseks. Juriidiliselt oli niikuinii kõik aus, sest ta oli välismaalasega abiellunud ja tal oli elamisluba. Fiktiivabielu. Muidugi võttis Marynel Rootsi kaasa oma poja, kes juba väiksena tehnika ja muusika vastu huvi üles näitas. Rootsis võttis harjumine aega ja ka abielu võõramaalasega ei sujunud, ent sellest hoolimata jäi Marynel Rootsi tükiks ajaks pidama. Vahepeal pidi ta küll oma ema haiguse tõttu kodumaale naasma, ent peagi pühkis Marynel taas kodumaa tolmu jalgadelt ning pages Rootsi. Seal oli ta käsist-jalust muusikaga seotud ja ta ka ise tunnetas endas arengut. Ent Los Angelesse jäi lõpuks kõik see, mis nii Maryneli kui ka Ukut huvitas. Siiski polnud kumbki kontinent Marynelile piisavalt paeluv. Tema muusikast vallutatud hing jäi mõistatuslikuks nii USA-le, Rootsile ja muidugi ka Eestile. 

Marynel tegi kõike omamoodi – rääkis, laulis, elas, riietus, käitus, oli. Kui tavaliselt saab inimesi teatud joonte ja omaduste järgi rühmadesse jaotada, siis Marynel oli kui ainueksemplar, kes teistest eristus. Üks, mille poolest Maryn polnud nagu teised, oli tema kõnemaneer – see, kuidas ta sõnu seadis, aeg-ajalt puterdades. Tema jutt oli pildiline. Tal oli vilgas mõttetegevus ja tema sõnad ei jõudnud mõtetele järele ning seetõttu ei saadud temast sageli lõpuni aru. Olen ka ise kehv rääkija ning kulutan pidevalt aega, et õigeid sõnu leida ja oma mõtteid õigesse järjekorda seada. Vahel kaob vajalik sõna just siis ära, kui seda hädasti vaja on, ja nii pean välgukiirusel uut epiteeti otsima. Seetõttu on taoline hüplik kõnepruuk mulle tuttav ja Maryneli häda pole sugugi võõras. 

Kummalisel kombel Marynel ise laulja olla ei tahtnud, kuigi ta ju laulis laitmatult ja tema hääl oli kütkestavalt kummastav. Ta pidas lauljaametit liiga pinnapealseks, mis sest et tal oli väga iselaadne laulumaneer, mis jäi alati kõrva. Ta eelistas produtseerimist ja arranžeerimist, mis on sisukam ning millega ta rohkem hingesugulust tundis. Ta ei osanud isegi nooti lugeda, vaid mängis kõike peast ja mälu järgi. Marynel oli küll muusikakoolis nooti õppinud, ent noodijada jälgida ta ei suutnud. Olen samuti kunagi klaverit mänginud ja solfedžot õppinud. Nootide rägastik oli üürike osa minu elust ja sõbraks ma sellega ei saanud. Õnneks polnud palad liiga pikad ja neid polnud vaev pähe õppida. 

Laulusõnade meeldejätmisel kasutas Marynel taas ebaharilikku taktikat – tal oli laulik, kus oli noodipartiide asemel sõnad ja loo pealkirja juures kindel tuba. Iga laul oli Maryneli jaoks isemoodi ruum, kuhu ta kindla pala esitamise ajal sisse astus, silmad suletud ja fantaasiapildid mõtetes. Ta oli alati oma mõtetes kusagil mujal.

,,Kus küll võid uidata, et sust mööda käin ja päevil sind ei näe. Sust tunnen puudust ma. Sinu külmus mind ei iial peleta!” Mis võis Maryneli peas selle laulu esitamise ajal toimuda? Kellele või millest ta mõtles? Sisu on sellel muidugi üsna kerglane, kuid laulu refrään ja meloodia on väga haaravad ning lausa sõltuvust tekitavad. Seda tahaks aina uuesti ja uuesti kuulata. Hüplev ja tempokas, pisut eklektiline rütm aina süveneb. Huvitav on ka see, et Marynel laulis selles nii inglise kui ka eesti keeles. Sellist segakeelte varianti kohtab harva. ,,Okay what’s going on with you, it’s so right with me as long as you and me. Just wanna go with you!”

Marynelile meeldis väga inglise keeles laulda, kuigi ta polnud selle õppimisest algul sugugi huvitatud. Inglise keelt praktiseeris ta alles Ameerikas. ,,Ask me the question! No answers found. Like a tarzan my love is spinned around!” Need read on pärit laulust ,,My Secret”, mis on salvestatud koos Uku Kuudiga 90ndate algul LA-s. Vaatamata rahalisele kitsikusele, oli nende muusika kunstiliselt väga kõrgel tasemel. Uku ja Maryni lindistatud alternatiivmuusikast on valminud ka album ,,Zuke”. Algul tundusid need lood mulle täpselt ühesugused, ent kui neid rohkem ja tähelepanelikumalt kuulasin, joonistusid välja selged erinevused ja nüansid, mida kõrv algul ei tuvastanud. Zuke albumi saaks nii mitmessegi kitsamasse muusikastiili paigutada, minu arust meenutab see enim R&B’d (rütmibluus), kus on ka killuke jazz funk’it. 

Kui hüpata tagasi 70ndate Eestisse ja Maryneli Ameerika era korraks kõrvale heita, tõstaksin ma kindlasti esile laulud ,,Kaks kuukiirt mu toas”, millele lõi sõnad Heldur Karmo ja ,,Maskeraad”. ,,Kaks kuukiirt mu toas, soe valgus hõbejoas. Jah tee, mis teed, su silmad need”. Nende palade sõnad on juba poeetilisemad ja paeluvamad ning neis peitub sügavam mõte, mida hoogsatest lauludest ,,Kiiktoolis” ja ,,See poiss” ei leia. Selles laulus peitub nukker mõistmine ja igatsus. ,,Maskeraad” on jällegi kergelt kilav ja kelmikas. ,,Kui me paljad silmad varsti nägudes on avalad, mõtted jalutavad maskis, kavalad.” 

Marju Kuut kuulas ja järgis alati oma südamehäält. Tõenäoliselt ei oleks ta nii kaugele jõudnud, kui ta oleks NSVL-i tavade ja mõtteviiside järgi elanud. Ta oli teotahteline ja töökas ning tänu sellele sai ta tegeleda muusikaga, mida ta armastas. USA-s sai Marju Kuudist Maryn ning algas tema tormiline areng, ta sai rahus kõiki oma nõrgemaid külgi tugevamaks muuta. Maryni eesmärk ega soov polnud olla superstaar. Ta tahtis muusikas, just sellises muusikas, mida ta ise armastas, võimalikult kõrgele tasemele jõuda. Tema eesmärk oli nõukogude aja rajatud geograafilistest piiridest välja murda. Ta leidis oma kuulajaskonna ning tema uudne looming jõudis ka eesti melomaanideni. Viimased eluaastad veetis ta taas Rootsis, kus ta hakkas nii inimestest kui ka kontserttegevusest kaugenema. Rohkem ikka inimestest, sest Marynel nägi neid kui segavaid faktoreid, kes tema loomingut tõkestasid ja teda tagasi hoidsid. 

Marju Kuut on öelnud, et ta tunneb end kõige paremini vabalt. Mis mõttes vabalt – see jääb õhku rippuma. Kas pidas ta silmas seda, et teiste inimeste arvamused ei puudutanud teda enam mingilgi moel või lasi ta endal lõpuks tingimusteta õnnelik olla ja leidis hingerahu? Tema meelekindluses ja mentaliteedis oli väga suur roll ka usul – Marju Kuut oli kristlane. Tema elus oli väga raskeid aegu, kuid ta ei kaotanud pead, vaid kuulas Jumalat ega lasknud Kuradil enda üle võitu saada. Marynel võttis kõik vastu, mis elu talle pakkus, ning kohanes ja leppis sellega, ent muidugi ei jätnud ta kasutamata võimalust ka ise korrektuure teha. 

,,Ja kui mina leiangi üles mis hea, siis see pole see!” Kuigi Marju Kuut kadus oma viimastel eluaastatel avalikkuse eest ja muusika muutus tema elus teisejärguliseks, mäletame teda siiani kui üht säravat ja unikaalset muusikut, kes nõukogude aja Eestisse veidi värvi ja särtsu tõi. Tema loodud alternatiivmuusikat mõistavad ja naudivad Eesti inimesed alles tagantjärele, kuigi Marynel oskas seda juba 80ndate lõpus väärtustada. Ta on kindlasti Eesti muusikasse panuse andnud, aga mitte kui ansamblite MERL ja MIR asutaja või kui mängufilmi ,,Varastati Vana Toomas” osatäitja, mille eest talle elutöö preemia määrati, kuid millest ta uhkelt ja ehk veidi kibestunultki loobus. Marju Marynel Kuut oli palju enamat kui lihtsalt tüüpiline Eesti estraadilaulja. Ta oli naine, kellel oli küll aval ja ekstravertne loomus, kuid keda siiski vähesed mõistsid. Naine, kelle nimi oli küll kõigile tuntud, aga kelle story jäi teadmata. Ja las see jääbki nii. 

Marju Kuudi loomingut saab kuulata siit: 

,,Ei minust sa kao”  https://www.youtube.com/watch?v=ByVdWEqe0b8 

,,Raagus sõnad” https://www.youtube.com/watch?v=F2ZM1amYCls 

,,My secret” https://www.youtube.com/watch?v=6ofk-3Om5l4 

,,Kiiktoolis” https://www.youtube.com/watch?v=5bAQoBjq7qI 

,,Kui tahad olla hea” https://www.youtube.com/watch?v=ixp-RfsgwNk 

,,See poiss” https://www.youtube.com/watch?v=AbkuhuwB7Bg  

,,Kaks kuukiirt mu toas” https://www.youtube.com/watch?v=xioLQW4r3hc 

,,Maskeraad” https://www.youtube.com/watch?v=xSbQdA5-ZT0 

,,See pole see” https://www.youtube.com/watch?v=i3AVxnUvgvc