Viimane lend
Kui Trubetsky lõpuks lavale bändikaaslaste juurde astus, tõusid paljud publikust toolidelt ja sööstsid lava ette legendaarsele Vennaskonnale kogu hingest kaasa elama. Õhus oli pinget – kes siis ikkagi rebib esiritta? Kas need pensionieas tuhmunud nahktagides vanahärrad, kes on Vennaskonda fännanud aastakümneid, või umbes minuealised noored, kelle kasvav huvi selle bändi vastu pole veel kuigi kaua kestnud? Mina olin samuti jalustrebiva publiku hulgas ja tõttasin kiirel sammul, nahkpükste lehvides, oma lemmikute juurde. Tahtsin olla võimalikult lähedal, näha ja kuulda kõike oma silma-kõrvaga, mitte ERM-i kaugetest avarustest. Ma ei olnud ometigi oma depressiivsest väikelinnast Tartusse kohale sõitnud lihtsalt selleks, et tagareas lösutades tuimalt kuulata ja pooleldi kaasa ümiseda. Tahtsin end muusikale jäägitult avada ja haarata kinni sellest harva esinevast võimalusest kuulata Vennaskonda live ’is. Minu Spotify on Vennaskond juba ammu üle võtnud. Vennaskonna liikmed on aastate joo...