Femme fatale
,,Ma ei taha, et mind kiusatakse, aga veel vähem tahan, et mind käsutatakse. Tahan olla vaba ja teha, mis pähe tuleb. Vaata ette, et mu kannatus ei katkeks.” Novell ,,Carmen” saabus mu teele täpselt hetkel, mil otsisin IV kursuse lõputöö teemat. Midagi, mis mind tõeliselt paeluks. Alguses polnud mul õrna aimugi, oli vaid kindel aimdus, et see peab mingil viisil lõimuma kirjandusega ning omama sügavamat mõtet ja ülevamat tähendust. Kui aga jõudsin kohustusliku kirjanduse teoses ridadeni, mil minu ette astus jõuline ja karismaatiline Carmen, teadsin, et sellest kelmikast mustlannast peab saama mu muusa. Oli see siis Merimee tabav ja mõjus kirjeldus või minu enda kujutelmade vili, igatahes sulandus Carmen kohe sujuvalt mu mõttemaailma ning võtsin ta avasüli vastu. Mind kõnetas Carmencita vabaduse ihast ja isepäisusest pakatav elufilosoofia, tema mitmekoeline ja kohati vastuoluline loomus. Seisukohad ja tunded, mida nii kaua endas kandnud olin, võtsid mustlanna näol niivõrd kütk...