l o o m e p e s a

  Lääne Elus ilmunud näitusearvustus, mis uudistelaviini tõttu jäi enamikul lugemata.  Haapsalu kunstikooli keldrigaleriis olev näitus ,,Allpool aega” ühendab endas maali-, video- ja helikunsti ning installatsiooni. Kolme kunstniku Kaarel Kütase, Triinu Jürvese ja Villem Jahu käe all sulavad eri maailmad ja ideed üheks ning moodustavad kooskõlas intrigeeriva loo, mis kutsub avastama.  Kütas, Jürves ja Jahu on ka varem ühisnäitusi teinud. ,,Allpool aega” on jätk Tartu Kunstimajas toimunud näitusele ,,Haruteel”, kus kunstnike teosed samuti ühe terviku lõid. Igaüks leidis enda väljendamiseks kõige hingelähedasema viisi – Triinu Jürves esemeliste kommentaaride ja keeleliste vihjete kaudu, Kaarel Kütas poeetilise robustsuse ning Villem Jahu helilise abstraktsusega. Vahetult enne allilma sukeldumist tervitab huvilist galerii uksel eriskummaline skulptuur, mis välimuselt inimest matkib. Küll selle väikese vahega, et tal puudub pea… Mitte sellepärast, et see oleks kaotsi läinud. ...

,,Ma ei taha, et mind kiusatakse, aga veel vähem tahan, et mind käsutatakse. Tahan olla vaba ja teha, mis pähe tuleb. Vaata ette, et mu kannatus ei katkeks.”  Novell ,,Carmen” saabus mu teele täpselt hetkel, mil otsisin IV kursuse lõputöö teemat. Midagi, mis mind tõeliselt paeluks. Alguses polnud mul õrna aimugi, oli vaid kindel aimdus, et see peab mingil viisil lõimuma kirjandusega ning omama sügavamat mõtet ja ülevamat tähendust. Kui aga jõudsin kohustusliku kirjanduse teoses ridadeni, mil minu ette astus jõuline ja karismaatiline Carmen, teadsin, et sellest kelmikast mustlannast peab saama mu muusa. Oli see siis Merimee tabav ja mõjus kirjeldus või minu enda kujutelmade vili, igatahes sulandus Carmen kohe sujuvalt mu mõttemaailma ning võtsin ta avasüli vastu.  Mind kõnetas Carmencita vabaduse ihast ja isepäisusest pakatav elufilosoofia, tema mitmekoeline ja kohati vastuoluline loomus. Seisukohad ja tunded, mida nii kaua endas kandnud olin, võtsid mustlanna näol niivõrd kütk...