Milleks päästa meie hingi?


käin tasahilju nõmmel ringi

kohtan palju lahkund hingi


lumised männid tuule käes vapuvad

ja kellegi jahe käsi mind raputab

pööran otsustavalt ringi -

mina nende küüsi ei lange


sõõris sammuvad elevandiluukarva lapsed

kelle suust kostavad saatuslikud sosinad

ja meie hüüdmata jäänud hüüded

tean et see on mu nõrkuse viimane aste

kokku langevad mu lootused valevad 


märkan nende silmi, väge ja tahet

nad hoiavad kätest kinni

ning korraga  langeb rahet

ja taevasse tekivad inglid


nende südamed on muutunud kiviks

haljaste kalmistute ette koondavad nad kaitsva rivi


lubivalged silmad pöörlevad ringi

see on luhtund katse päästa meie hingi



***

kuivanud kanarbikud istuvad ennemuistses potis

valkjad sirelid on ammu ära õitsend

poolik maal seisab endiselt öökapil

pajutibud on vaasist kuhugi kadunud


 majas valitseb tühjus

ei ühtki hingelist 

lööd rusikaga uksele

vastust ei kuule

ei tea et mind enam pole

vist


***

elada ainult selleks et elada

lugeda ainult selleks et lugeda

kirjutada ainult selleks et kirjutada 

ja surra ainult selleks et surra

see pole miski kunst

vaid lõputu vimm

võitlus endaga

mis mitte kuhugi ei vii


kui tihti me mõtleme 

mis elu see on mida me elame

mis köide see on mida me silmad neelavad

mis sõnad need on mida justkui tantsides kribavad me käed

mis surma me sureme

me ei tea



me elame

loeme

kirjutame

sureme

aga miks ja kuidas?


me ei tea

sest me ei mõtle

ja

me ei mõtle

sest me ei tea


Öine väikelinna esteetika 


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tema oligi see

Fiktsioon.  Väljas ulus tuul, oli novembrikuule omaselt masendav ja hämar ilm. Kool oli lastest tühi ja ka suurem osa õpetajaid oli jalga lasknud. Kõigi esimene mõte peale väsitavat päeva oli kojuminek. Siiski oli Marie endiselt siin ja ta ei mõelnudki majast lahkuda. Mitte veel.  Sees oli õõnes tunne, mis sinna ärevusest või elevusest alati sigines. Marie ei osanudki öelda kumb see neist tol hetkel oli. Äkki nende tunnete kummaline kombinatsioon, mis teda tagant utsitas ja rahule ei jätnud, vaid muudkui kripeldas ning oma ,,eesmärgi” poole küündima sundis. Igatahes ei leidnud tüdruk asu ega ühtegi rahukübet. Marie püüdis end tagasi hoida - lootusetult nagu alati. Ikka sai kiusatus temast võitu. Ja sellel ,,kiusatusel” oli nimi.  Oli juba hiline, kui Marie klassi astus. Ta teadis tol samal hetkel, et poleks pidanud sinna üldse minema, ent nagu juba mainitud, ei suutnud neiu end ohjeldada. Tüdruk seadis arglikud sammud klassi poole ega pööranud ümber, nagu oleks pidanud. U...
Lisateave

Kolm tähendusrikast aastat

See oli metsik avameri, mille süngetes sügavustes peitus mäss ja isekus. Võiks öelda, et isegi ükskõiksus kaaslaste suhtes. Pealiskaudsus ja taktitundetus, need olid esimesed sõnad, mis mulle pähe tungisid, kui varbaga seda jahedat vett katsusin. Sisse ma kohe ei hüpanud, sest ei osanud ujuda. Kaheksajalad pritsisid pidevalt mürki ja demonstreerisid pisikestele kalamaimudele oma üleolekut, nad olid ju autoriteedid . Vahepeal võis ka mõni pealtnäha ohutu ja turvaline millimallikas oma iseloomu näidata ning vaenlast kõrvetada. Koridorides luusisid ringi haid, kes tabasid kalakesi alati ootamatult ja selja tagant. Suur vaen valitses samuti kalakeste endi vahel. Nad võtsid omavahel mõõtu ja üritasid alatasa üksteisele kohta kätte näidata. Mingisugune vimm vindus alati. Peale keskpäraste kalakeste pesitses avameres tasaseid ja rahulikke koralle, kes lihtsalt oma rada kulgesid ega tahtnud teistele mereelukatele ette jääda. Muidugi esines ka piltilusaid rifikalu, kes liikusid parvedena ja ala...
Lisateave
Kujutis
* homme on hilja täna ei saa kohtume siis eilses nagu alati * ma mäletan sind küll läbi härmatunud klaasi unustasin sind unustada * see oli meie viimane (päev) aga ainult ma tean et  see oli (viimane) *                                                                  ma kirjutan sa loed ma laidan sa kiidad ma ootan sa tuled ma kaeban sa lohutad ma kardan sa julgustad ma kihutan sa aeglustad ma jään sa kaod aitäh (et olid) *                   ...
Lisateave