Mustvalge liilia

mustvalge liilia mu voodi äärel

tõdeb et olid päriselt siin

ja minu parfüümi hõng sinu kaelusel

meenutab sulle mind


sa oled mu peas

pugesid meeltesse

vallutasid mõtted

andsid õrna torke mu südamele


kas ka mina sind vastuvoolu sõudma panin?

või kõigest su laevukest veidi kõigutasin?

ah pole viga

las päripäeva käia

nii ongi lihtsam

elus

läbi lüüa


aga su liilia mu voodi äärel

mind tahab ära viia

ja minu hõng sinu kaelusel

tahaks sind tagasi tuua siia



***

mu nöörsaapad vedelevad kapis

nende ümber on põimunud tihke tolmukiht

kadunud ära on seelikud, napid

ja minu enneolematu pahanduste kihk



***
lagled lendavad
vaibunud linnulaul õues
sest on õnnelik torm

Hägune november 


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Musta kassi silmade läbi

Elas kord üks naine. See naine oli ilus, aga väga kuri. Ta juuksed olid õlgadeni mustad kui muld. Silmad olid nagu kassil – kui talle otsa vaadata, tõusid ihukarvad püsti. Ta oli pikk ja peenike ning vägagi kütkestav ja veetlev. Tema ilule vaatamata hoiti temast eemale. Naise käitumine oli külm ja kalk, ta oli terava keelega ja mõjus seetõttu eemaletõukavalt. Kõik kas kartsid või imetlesid teda. Keegi ei teadnud, miks ta nii käitus, vaevalt teadis ta seda isegi. See juhtus varahommikul, kui naise jäik karakter murdus. Äratuskell helises seitse hommikul. Ta oli juba ammu üleval ning istus voodiserval, seljas must sametine hommikumantel. Käes hoidis ta kuuma kruusi kohviga, mida ta aeg-ajalt rüüpas. Pea oli laiali otsas, ta ei peatunud ühelgi mõttel kaua.  Järsku helises uksekell, mis naise mõtetest äratas. Ta ohkas tüdinult, kuid astus siiski voodist välja. Kohe, kui ta ukse oli avanud, kahetses ta oma otsust. Seal taga seisis üks kentsaka välimusega poiss. Sel poisil oli kollane nokkm
Lisateave

Jooks vabadusse

Kirjutasin seekord ühe kirjandustunni raames filmiarvustuse, mida ma pole varem kunagi teinud. Enamasti kirjutan alati kas raamatu- või teatriarvustusi, seega oli huvitav käsitleda endale juba niivõrd tuttavat tekstiliiki  teise nurga alt. Arvustasime klassiga juba 10 aastat tagasi esilinastunud filmi ,,Nullpunkt".  Režissöör: Mihkel Ulk Osatäitjad: Märt Pius, Epp Eespäev, Saara Kadak, Henrik Kalmet, Reimo Sagor, Külliki Saldre, Tambet Tuisk, Kärt Tomingas, Raimo Pass jt. Stsenarist: Margit Keerdo-Dawson  Originaaltekst: Margus Karu Žanr: Draama Esilinastuse aeg: 05.12.2014 Nullpunkt. Iga inimene on oma elus vähemalt korra nii madalal käinud, põhja ära puudutanud, aga see võtab aega. See ei toimu järsku. Mured on inimese pea kohal nagu tume loor, mis iga tuuleiiliga aina madalamale vajub ja inimest rohkem endasse tõmbab, või nagu ämblik, kes salamisi ja aeglaselt oma võrku ümber inimese koob, kuni see lõpuks ta vallutab ning inimene alistub. Elu koosnebki tõusudest ja langustes
Lisateave

Iseenda eest

Taas oli kätte jõudnud see aeg, mil ma sihitult riiulite vahel triivisin, peas kumisemas sõna „noortekirjandus“. Minu sümpaatiad Dostojevski ja Tšehhov pidid jälle varju jääma ega saanud kuulutada kannatamises ja melanhoolias peituvat ilu. Olin üllatunud, kui üks raamat mulle teiste hulgast oma intrigeeriva pealkirja tõttu silma hakkas.  Selle psühholoogilise ja elulise teose autoriks on Kristi Piiper, kes ongi pigem keskendunud noortekirjandusele. Ta on õppinud üsna erisuguseid alasid, mistõttu on tal mitmekesised teadmised, mis mõningal määral ka raamatusse edasi kandusid. Nimelt on Piiper õppinud õendust, võõrkeeli ja ärikorraldust. Oma loomingu eest on ta pälvinud palju preemiaid. Ka minu valitud raamat ,,Esimene kord” pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorteromaani konkursil I koha. ,,Esimene kord” on Piiperi 12 teosest viimane, mis ilmus 2022. aastal. Mulle meeldivad kirjastuse Tänapäev avaldatud teoste kaanekujundused. Need on alati väga ise
Lisateave